Kategooria : Küsimused

5 Artiklid

Kas teadsid, kuidas on täpselt restoranide menüüd koostatud? Kui mitte, siis loe läbi järgnev blogipostitus, et saada paremat aimu ja järgmine kord restorani minnes osata paremini menüüd analüüsida ning seejärel tellimise osas edukamaid valikuid teha.

Tagaosa on üldiselt reserveeritud toitudele, mis ei pruugi olla väga head ja loovad. Loogika selle taga on lihtne, karm ja aus. Kui sa oled kõik toidud läbi vaadanud ja sa tõesti ei ole ühestki huvitatud, siis meeleheitlikult pöörad veel menüü ümber, et viimaseid variante üle vaadata. Sealt võid leida igasuguseid “igihaljaid” toite nagu kananagitsad, lõbusad viinerid lastele ja friikartulid. Idee on selles, et kui sa oled pigem tagasihoidlikuma maitsega inimene, siis on see veel viimane võimalus sind endale võita ja meelitama restorani jääda.

Restoranid kasutavad menüüdes positiivseid omadussõnu lihtsalt selleks, et tekitada sinus suuremat isu ja rahulolu juba tellitud toiduga. Tegelikult peaksid aru saama, et need on lihtsalt suvalised sõnad ja ei ütle tegelikult mitte midagi sinu tellitud toidu kohta. Kõige tüüpilisemad sõnad on “legendaarne, “vanaema tehtud” ja “kodune”. Kohe kindlasti ei tee restorani köögis üks legendaarne vanaema koduseid toite, kui sa pole just maailma kõige unikaalsemasse restorani sattunud. Pigem on need ikkagi lihtsad ja tühjad reklaamsõnad, mille ainuke eesmärk on tekitada sinus teatavaid positiivseid seoseid ja nendest välja kasvavaid emotsioone, mis mõjutavad tugevalt sinu tehtavaid valikuid restoranis.

Kirjeldustega mängitakse ka hindade kontekstis. Võib-olla ole sa nõus maksma 12 eurot seaprae eest, aga oled nõus sama rahasumma välja käima, kui seda seapraadi on kirjeldatud kui “maitsvat, õrnal tulel praetud mahenotsut”. Iseenesest on toit ju täpselt sama, aga kirjelduste tõttu muutub koheselt sinu reaktsioon ja valmidus rahakukrut lahti kangutama ning oma krediikaarti tühjendama.

Võib-olla on see juba paljudele teada, kuid sellegipoolest ununeb meil see väljas süües täielikult ära. Täiesti tavaline võte on ümardada hinnad üks sent allapoole, et tekitada tunnet nagu toit oleks tegelikkusest tunduvalt odavam. Näiteks pannakse burgeri hinnaks 6.95 eurot, mitte 7 eurot, sest see mõjub psühholoogiliselt kohe teistmoodi ja tõstab tõenäosusest, et sa ostad endale selle hamburgeri ära.

Kallite restoranide külastamine pole otse loomulikult igapäevane tegevus, kuid see tuleb variandina kõne alla, kui on vaja tähistada mõnad tähtpäeva, aastapäeva või olulist sündmust. Siis on aeg otsida välja kõige kallimate restoranide telefoninumbrid, et teha kindlaks, millistes uhketes toidukohtades on veel vabu kohti “järgmiseks reede õhtuks”. Kogu selle teema juures on olulisi konkse, mis vajavad eraldi blogipostitust, et neid korralikult selgeks teha. Nimelt käivad paljud inimesed kallites restoranides ja teevad n-ö algajate vigu, mis ei pruugi küll ettekandjaid häirida, aga tegelikult kõrvalseisja pilguga ei lase need kogemusest viimast võtta. Selleks tegimegi järgneva nimekirja põhilistest asjadest, mida peaks väärikate toidukohtade külastamisel kõrva taha panema ja kindlasti lauda maha istudes ka praktiseerima.

Ära lase end petta!

Veini nimekirjas on tihti pandud joogid, mis on hästi kallid, aga need ei pruugi tegelikkuses absoluutselt parema maitsega olla, kui võrrelda näiteks mõne odavama hinnaklassi punajoogiga. Tegelikult on kõige kasulikum otsida menüüst ülesse enda isiklikud lemmikud ja tellida neid vaatamata sellele, milline hind menüüst vastu vaatab. Kallimad joogid on pandud sinna menüüsse lihtsalt peibutuseks, et jätta mulje nagu need oleksid kõvasti parema maitsega. Jäta see fakt endale meelde: need ei pruugi absoluutselt paremad olla!

Telli tuntud asju!

Telli ikka tuntud asju, mitte mingit anonüümset kana või bifsteeki. Need on pandud menüüsse ainult ühel põhjusel. Nimelt leidub inimesi, kes ei taha väljas süües eriti katsetada ja siis on väike kanafilee asi, mida on igal juhul hea ja lihtne tellida. See ei pruugi aga absoluutselt olla toit, mida oleks mõtet tellida, kuna see ei anna edasi tippkoka tõeliseid oskuseid. Pigem uuri enne internetist järgi, mille poolest antud koha kokad on üldse tuntud ja alles siis saad teha põhjalikke ning praktilisi valikuid toidu tellimisel.

Ära hakka pikalt arvetega jändama!

Kui vähegi võimalik, siis proovi lihtsalt lõpparve viisakalt pooleks teha. Iga muu variant on teenindajatele suureks koormaks, sest nad peavad niigi kiirel ajal hakkama arvestama, kes täpselt, milliseid toite ja jooke tellis.

Võta viimast!

Uhkesse restorani pole mõtet minna ideega, et tellid ainult pearoa ja magustoidu võtad kuskilt mujalt. Pigem säästa natuke raha ja telli endale sealt kõik road õiges järjekorras. Kõigepealt võtad eelroa (või mitu), siis tellida pearoa ja õhtu lõpetad magustoiduga. Iga muu valik pole mõistlik, kuna restorani, vähemalt kõrgema klassi omadesse, minnakse interjööri, jooki ja mõnusat seltskonda nautima, mitte kiiresti koduseid toite ära sööma.

Pane end riidesse!

Ja me ei mõtle selle all seda, et peaksid haarama kapist suvalised rõivad. Nii üle- kui alariietumine on täiesti tavaline nähtus, mida võib restoranides märgata. See riietus, mida sa kannad, peaks sulle endale võimalikult loomulik ja mugav tunduma, aga seejuures mitte olema dressid või sandaalid. Proovi leida hea tasakaal uhke rõivastuse ja mugavuse vahel. Pole mitte mingit mõtet minna restorani mitmeks tunniks ainult selle mõttega, et sa tunned end seal kramplikult ja ebamugavalt. Naudi, naudi ikka korralikult!

Küsi hästi palju küsimusi!

Ettekandjad ja sommeljeed ongi seal selleks, et lisaks toidu serveerimisele ka kõikvõimalikele küsimustele vastata. Kindlasti tasub mõelda sellele, et küsimine ei näita sind mitte rumalast vaatepunktist, vaid hoopis vastupidi, see tõestab, et sa oled toidust ja joogist päriselt huvitatud ning sa ei tulnud sinna mingitel muudel põhjustel, näiteks keegi vedas sind sinna vastu sinu oma tahtmist.

Kellele ei meeldiks süüa maitsvaid, mahlaseid ja kergelt krõbeda saiaga hamburgereid? Nüüd on Tallinnas avatud aina enam burgerirestorane, kus serveeritakse gurmeeburgereid. Teisisõnu on nende burgerite pihvid valmistatud koha peal, kastmed on käsitsi kokku segatud ja tihti pole salat pärit Hispaaniast, vaid kuskilt restorani lähedal asuvalt turult. Jah, inimestele lähevad uue põlvkonna burgerirestoranid väga peale, kuna need pakuvad McDonaldsite ja Hesburgeritega võrreldes tunduvalt tervislikumat sööki, sest kõik pole tehtud mitme kuu vanusest toorainest, mis on kuskil maailma teises otsas ära külmutatud ja siis veoautodega Baltimaadesse sõidutatud. Selles blogipostituses teeme pisikese ülevaate, kuidas valida võimalikult efektiivselt endale burgerirestorani, kuhu järgmisena sööma minna. Vahet ei ole, kas plaanid minna “kotletisaia” sööma Eestisse või välismaale, need soovitused kehtivad sõltumatult valuutast või ajatsoonist. Head isu, seltsilised!

Laste toidud!

Kui lähed koos suurema perega burgerirestorani väisama, siis on väga tähtis, et sellel kohal oleks olemas lastemenüü koos vastavate toitudega. Oleks täiesti naljakas ja veider oodata, et lapsed sööksid ära seitse eurot maksva ning hiiglasuure veiseburgeri koos õli sees praetud sibula ja Cheddar juustuga. Pigem tahavad lapsed natuke vähem tugevamate maitsetega toite ja pisikesema portsjoni kaupa. Kindlasti uuri enne perega sööma minekut, kas sinu välja valitud burgerikohas antakse ikka lastele nendele sobivaid toite. Kui mitte, siis hääleta oma rahakotiga ja mine kuhugi mujale sööma!

Salatid!

Salatite olemasolu menüüs on väga tähtis, kuna burgerile on parim tasakaalustav toit salat. Need ei pea olema suured segasalatid nagu Nizza salat või Caesari salat. Pigem võiks olla tegu võimalikult lihtsalt ja kergete salatitega, mille eesmärk oleks liha ja juustu kogust veidi tasakaalustada. Näiteks sobib väga hästi kõige kergem tomatitest, kurkidest ja lehtsalatitest kokku keevitatud roheline segasalat. Kui salateid menüüs pole, siis jääb põhiline roog liiga raskeks. Pealegi on inimesed muutunud terviseteadlikumaks ja salat on kohe kindlasti üks tervislikumaid lisandeid, mida on üldse võimalik suurte burgerite juurde lisada. McDonaldsis pole muidugi salatit vaja, kuna tegelikult on sealsed burgerid üsna väikese mõõduga, kui panna joonele näiteks mõne restorani suurte gurmeeburgeritega.

Tšilli!

Mõnele inimesele meeldib väga vürtsikas burger, kuid samas leidub neidki, kes ei taha tšillit ja teisi teravaid vürtse kaugeltki näha. Sellepärast pannakse vähestesse burgeritesse kohe alguses vaikimisi tšillit sisse. Kui oled aga teravamate burgerite austaja, siis pead kindlasti enne söögikohta minemist veenduma, et seal ikkagi pakutakse vürtsikamaid burgereid või siis on vähemalt võimalus ise tšillit koos teiste vängete vürtsidega topsist juurde lisada. Enne pole ju toiduga tegemist, kui see korralikult suud põlema ei pane!

Lisasnäkid!

Täiendavate snäkkide olemasolu nii-nii oluline, kuna need annavad vaheldust burgeri söömisele. Friikartulid on loomulikult tüüpiline valik, kuid peale nende peaks ühes korralikus burgerikohas veelgi asju olema. Näiteks võiks pakkumisel olla sibularõngaid ja mundris kartuleid. Kui lisasnäkkide valik on kesine, siis parem jäta see burgerirestoran vahele ja otsi mõni parem, kus sa ei pea kogu oma raha kulutama ainult pihvidele ja saiadele. Midagi muud läheb ju veel vaja, muidu jääb üksluiseks kogu see sööma minek!

Keegi ei taha ju kellelegi halba teha, aga kui see nii on, siis miks käitud restoranis nii ebameeldivalt? Selles blogipostituses anname erinevaid nõuandeid, kuidas garanteerida selle, et ettekandjad jääksid sinu külaskäiguga sama hästi rahule nagu sulle meeldis restorani toit ja sealne teenindus. Vaatame asja lähemalt!

Teenindajale ei meeldi, kui sa ignoreerid teda täielikult. See pole mingi sketš, kui inimesed istuvad restoranis lauas ja teenindaja peab tegema mitu korda märkuseid, et saada tähelepanu. Mõnikord hakkavad inimesed tülitsema, teenindaja tuleb lauda ja siis ignoreeritakse teda täielikult. “Kuss, meil on siin väike kana kitkuda praegu, Maria, kuidas sa said seda teha,” ahhetab üks lauas istuv klient ja pöörab kohe pea teenindaja suunast ära. Sellised situatsioonid on restoranis lausa toksilised, sest need häirivad nii teisi külastajaid kui ettekandjaid. Alati ei pruugi see tuleneda mingist konfliktist. Mõnikord ei saa inimesed lihtsalt sellest aru, et restorani tullakse sööma ja toitu tellima, mitte ennast unustavalt isiklike asjadega tegelema. Kui sul tõesti ongi mingi tähtis asi pooleli, siis telli kasvõi algatuseks üks jook, et sa ei hoiaks lauda niisama kinni. Vastasel juhul ei saa ettekandja täpselt aru, mis põhjusel sa ikkagi oled sinna tulnud. Ehk tahad sa lihtsalt tasuta kohta, kus saaks aega veeta? Restoran pole selleks kohe kindlasti sobilik koht!

Ettekandjaid häirib kohutavalt, kui kliendid tulevad restorani ja hakkavad kõva häälega vaidlema … omavahel! Jah, üks asi on teenindaja suhtes olla õel ja ebaviisakalt vaielda, aga täiesti teise teema moodustavad kõik külastajad, kes omavahel tülitsevad. See paneb teenindaja keerulisse olukorda. Ühest küljest oleks justkui vajalik pakkuda kliendile tema oma privaatruumi ja mitte sinna tungida, ent teise külje pealt peab ettekandja või saaliülem tagama kõikidele klientidele meeldiva kogemuse. Aga ühe meeldiva kliendikogemuse juurde ei käi absoluutselt kraaklevad, kaklevad ja sõimlevad kliendid. Seega, kui tunned, et emotsioonid võivad mõnes restoranis või kohvikus üle keeda, siis säästa kõiki ja lahendada probleemid professionaali abiga.

Niivõrd oluline asi on teenindajale koheselt oma allergiate kohta rääkimine. Kui sa jätad allergiad mainimata, siis ei tea kokk, et ta ei või toidu sisse näiteks maapähklit või sellerit panna. Mõnikord võib toit menüüs näha allergeenivaba, kuid tegelikult on mõnes koostisosas seda ikkagi sees. Sel juhul ei piisa ainult sellest, et sa ise teed otsuse: “Ahhaa, siin pole ju midagi, mis minus allergiat tekitaks.” Sellele lisaks peaksid ikkagi viisakalt teenindajale mainima kõikide oma eelnevate allergiate tekkeaineid. Ettekandja saab köögis seda kokale mainida ja kokk teab juba täpsemalt, kas ja milliseid muudatusi on vaja toidu valmistamise käigus teha. Mitte midagi kohutavamat pole sellest, kui vajalikud asjad jäävad õigel ajal ütlemata ja selle tulemusel hakatakse hoopiski restorani töötajaid süüdistama selles, et nad ei küsinud allergiate kohta. Allergiatest teavitamine on siiski iga kliendi enda vastutus, sest oma tervise eest tuleb ise vastutust võtta!

Kui soovid ettekandjaid restoranis õnnelikuks teha, siis ole nendega alati võimalikult viisakas. Kellelegi ei meeldi ebaviisakad mühkamid, kes jätavad ära teretamise, toidu eest tänamise jne. Korralikus restoranis ei pruugi keegi selle peale midagi teha, aga mõnes väga halvas toidukohas võib seepeale teenindus kõvasti halvemaks muutuda ja isegi kokk võib toiduga midagi halba teha, näiteks rikkuda mingi roog meelega ära jne. See kõlab paranoiliselt, kuid selliseid lugusid on meediast kümnete kaupa läbi käinud. Viisakas klient teeb iga ettekandja ja restorani töötaja rõõmsaks, nii et suu on kohe kõrvuni välja!

Restoranidesse sattub teadupärast igasugust rahvast ja kõik ei pruugi olla üldsegi niivõrd väljapeetud, kui avalikus söögikohas käies peaks olema. Asi võib olla koduses kasvatuses või puudulikes teadmistes, aga selge on see, et restoranis ebaviisakalt käitumine on kõigi inimeste jaoks sügavalt häiriv. Mõnel tekib lausa tunne, et nad tahaksid minna isiklikult kedagi korrale kutsuma. Ilmselt pole sellest suurt tolku, sest on isegi olemas ütlus “ega haridus matsi riku”. Siiski usume, et isegi tavaliste inimeste seas võib leiduda neid, kes pole teatud viisakusreeglite peale üldse mõelnudki. Mida teadlikumad me oma kultuuris valdavatest normidest ja keskkonnast oleme, seda edukamad saame ka elus olla. Seega tasub igapäevaselt tööd teha selle nimel, et õppida uusi asju selgeks. Käesoleva blogipostitusega saabki õppida selgeks kõiki viise, kuidas restoranis viisakalt käituda (või siis kuidas mitte käituda).

Ebaviisakus #1

Kui jõuad kohale vahetult enne köögi sulgemist ja hakkad nõudma toitu lauale. See on nii ebaviisakas kokkade vastu, kes on just hakanud vaikselt valmistuma sulgemiseks ja uudis uuest kliendist on viimane asi, mida nad kuulda tahaksid. Mitmes mõttes on tegu absoluutselt vastutustundetu käitumisega. Kõigepealt peab arvestama sellega, et see tähendab lisatööd ettekandjatelegi, kes peavad jookide valamise ja toomise asemel hoopiski köögi vahet sõeluma. Teiseks vajab köögi kinni panemine oma aega ja see lükkab isegi edasi aega, mil nõudepesijad saaksid hakata koju minema. Ära mine restorani viimasel hetkel, ole sellest targem!

Ebaviisakus #2

Kui jõuad oma reserveeritud lauda pool tundi või kaks tundi hiljem, siis on see üsna ebaviisakas. Olles pidanud juba reservatsiooni tegema, siis on järelikult toidukoht üsna populaarne koht, kus süüa ja järjekorrad on pikad. Kui sa aga tuled hiljem ja ei anna sellest ette teada, siis antakse ilmselt laud juba kellelegi teisele edasi. Kohale saabudes paned sa ettekandjad meeletult keerulisse olukorda, kuivõrd teoreetiliselt on sul õigus saabuda ja kuri olla laua ära andmise üle, siis oled sa ise ka nõmedalt käitunud, sest sa jäid nii palju hiljaks.

Ebaviisakus #3

Teenindajatega tuleb käituda viisakalt ja kindlasti mitte neid mingil moel solvata. Kui su toit jääb natuke hiljaks, siis suhtu sellesse mõistvalt, mitte ära hakka inimesi solvama. Toidu hilinemine ei pruugi üldsegi ettekandja kontrolli all olla, sest see võib hoopiski olla seotud köögis tegutsevate kokkade või ootamatult suure klientuuri arvuga. Parem räägi oma lauakaaslastega või üksi olles sukeldu nutitelefoni selle asemel, et kellegi peale kurjustama hakata. Ja kui ikkagi soovid oma ebameeldivast kogemusest teada anda, siis tee seda viisakalt ja selgita võimalikult sõbralikult asi ära.

Ebaviisakus #4

Olles külaline vähegi luksuslikumas kohas, tähendab see automaatselt seda, et võiksid jootraha jätmisega veidi liberaalsem olla. Muidugi ei pea igas kohvikus või nurga peal asuvas einelas suurt tippi jätma, aga kui tegu on ikkagi restoraniga, kus on ainult valged laudlinad ja igal pool salvrättidest vormitud luiged, siis tasub siiski jätta korralik rahasumma. Üldiselt oleks kõige mõistlikum annetada teenindajatele lisakasumiks umbes kümme kuni kakskümmend protsenti saadud arvest. Väga ebaviisakas oleks jätta ainult täpne summa või jätta natukene rohkem ja siis sentide tagasi andmist ootama jääda.

Ebaviisakus #5

Hoia oma lapsed kontrolli all, kui nad ei oska ilusti restoranis käituda. Pealegi sulle endale võib nende käitumine tunduda teistega võrreldes märkimisväärselt vastuvõetavamana. Tasub alati mitu korda mõelda, kas su lapse käitumine on ikkagi mõistuspärane ja restorani tingimustesse sobiv või mitte. Kui mitte, siis jäta parem laps lapsehoidja juurde või mõne peretuttava koju, kes on nõus teda restorani külastamise ajaks natukene aega enda manu hoidma.

Ebaviisakus #6

Palun ära jää restorani pikaks ajaks pärast arve maksmist edasi istuma, sest see on lihtsalt väga nõme käitumine. Restorani töötajad tahavad, et võimalikult paljudel inimestel oleks võimalik uste vahel läbi käia, nii et kui sa jääd pikaks istuma, siis hoiab see kellegi teise võimalust tagasi ning restoranile tähendab see saamata jäänud tulu. Arvesta teiste ja restorani omanikega, eks!

Ebaviisakus #7

Ära jäta prügi laua peale vedelema. Restorani ettekandjad saavad aru, kui sa oled lihtsalt jätnud midagi toiduga seonduvat lauale, sest see on täiesti arusaadav ja loogiline. Kui sa nuuskad salvrätiga nina, jättes tilkuva ja tatise räti lauale vedelema, siis see on lihtsalt tõeline sigadus, mida ei tohiks mitte keegi endale lubada.

PAGE TOP